Üks suuremaid küsimusi, mis paljusid vaevab, on elamine vastavalt oma olemusele.
Juba antiikajal oli nii Sokratese, Platoni kui ka teiste filosoofide üheks peamiseks küsimuseks või väljakutseks see, kuidas tulla toime argise eluga samal ajal kui nende endi uurimisvaldkond ja rõhuasetus oli vaimuilmas. Tollal lahendati see küsimus kahel viisil – filosoofid olid kas väga rikkast perest pärit inimesed, kes ei pidanud oma maiste vajaduste pärast muretsema ja said keskenduda vaimu uurimisele või olid nad sunnitud viima oma maise elustandardi minimaalseks. See oli paljude filosoofide lähedaste ja pere vaheliseks pingeallikaks juba tollasel ajal.
Inimestel, kelle peamine fookus ja huvi on vaimuilmal, on täna sarnane väljakutse. Meil tuleb leida oma olemusele sobiv rütm (tempo) ja tegutsemisvaldkond, meil tuleb saavutada teatud hingelis-vaimne küpsus, mis lihvib maha tormakusest, läbimõtlematusest, egost, välistamistest tingitud käitumise. Küps inimene mõistab, et ta on asetatud teatud tingimustesse ning selleks, et tingimuste mõttest arusaamine tekiks, tuleb see esmalt omaks võtta, vastupanuta…
Pikemalt saavad lugeda infokirjaga liitunud!