Kui olla piisavalt kannatlik ja mitte lasta tekkida tavapärasel initsiatiivil eneses, tulla iseenda elutee pealt eest ära, hakkab inimese kaudu avalduma miski, mis muudab inimese elu eufooriliseks, ennast teostunuks.
Kui me vaatame tänast päeva eneste ümber siis vaimsus, alates new age`st ja lõpetades erinevate religioonidega, on valdavalt intellekti põhine, tihti ka siis, kui inimesele tundub, et ta lähtub tunnetusest. Me ütleme – on veel kihistusi, on veel sügavusi, on veel ruume, kuhu sisse astuda.
Need on alad, mida sõnadega on juba raske kirjeldada, neid alasid peab kogema ja teistmoodi seda enesele tuttavaks teha polegi võimalik. See on müstiline territoorium, mida on individuaalselt võimalik läbi elada, aga seda selgeks õppida või seda kellelegi õpetada pole võimalik, saab vaid näidata, kus asub uks. Kuidas ukse taga liikuda, mida seal kogeda ja kuidas elada on võimalik, jääb avastaja enda ülesandeks.
ELUS TAANDUB KÕIK ÜHELE KÜSIMUSELE – KUIDAS TULLA OMAENESE TEE PEALT EEST ÄRA. See on lihtne lause, aga mida see kõik eneses sisaldab! See ongi üks ja ainus ülesanne, mida teha vaja, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kogu elu keerulisus, meid ümbritsev virvarr, sõjad, on ühe lause taga kinni. Kogu teraapia, eneseareng, strateegiad, suhteküsimused, plaanid, mõtted jms pöörlevad ümber selle lause. Kui tulla enese teelt eest ära, avaneb uus tasand, see on hetk, kui üleloomulik hakkab läbi inimese indiviidi, läbi tema persona voolama siia maailma. See on hetk, kus inimene leiab kooskõla, harmoonia ja sel hetkel ta mõistab, et need kaks kvaliteeti ei asetse selles nähtvas maailmas, vaid see on miski, mis tuleb mitte temast, vaid tema kaudu. Ja see arusaamine võib temas tekitada teatud vaimse eufooria.