Ruumi hoidmisest paarissuhtes
Suhteruumi hoidmine ei ole midagi, mis toimub iseeneslikult. Sellele on vaja tähelepanu pöörata igapäevaselt.
Kui me lävime erinevate inimestega, viibime sageli regulaarselt rahvamasside sees, haagivad inimesed endile külge ideid, mõtteid, seisundeid, mis ei kuulu meie normaalse oleku juurde. Need seisundid tihtilugu, kuna nad ei kuulu tegelikult inimese juurde, hakkavad varjutama kommunikatsiooni lähisuhtes, alguses on see vari väiksem, hiljem see, kui sellele ei pöörata tähelepanu, kasvab. Nii sünnibki aegamööda ebakõla, pinge ja mittemõistmine. Seda seisundit võib nimetada teadvuse mutatsiooniks – meile loomulik teadvus muutub millekski muuks ehk maiselt vaadates on meil probleeme piiride hoidmisega.
Muteerunud teadvusega inimest on hea juhtida ning tõmmata erinevatesse keskkondadesse ja (äri)suhetesse, mis pikemas plaanis kusagile ei vii, segadust ja energiakulu, kannatust toovad aga küllaga. Loomulikult, kõik on kogemus. Samas, selleks et solgi olemust mõista, ei pea ise pea ees solgitorusse hüppama, et selle kaudu vabadusse voolata.
Tänane maailm nõuab väga selget igapäevast teadvustamist, kes ma olen ja mida ja milleks teen. On vale otsida ühtsust ilmingute maailmast, mida muidugi massiliselt teadmatusest tehakse. Iseendale on vaja pihta saada ja ongi kõik, siis on inimene enese sees ühtne.
Kui me ühel hetkel ei tea, kes me oleme, on meie teadvus muteerunud. Siis on esimene samm mõjust vabaneda. Lihtsamaid viise, et oma loomupärane seisund üles leida, on vähendada inimestega suhtlemist, viibida rohkem looduses ning teha võimalusel füüsilist tööd, näiteks oma aias. Aed võib olla kui tööriist enda ja elu paremaks mõistmiseks. See viib isegi kõige rahutuma meele järk-järgult sisekaemusse.
Me saame ebakõlalistest nähtustest lahti öelda. Paarissuhtes on ülioluline, et selle üle ei domineeriks mingi väline ilming, olgu selleks sõber või sõbranna (kes ju omamoodi on egregor) või mõni nõustaja, terapeut või keegi kolmas, kes siis midagi ütleb või ütlemata jätab. Loomulikult, nõu võib kuulda võtta, aga selle andja ei tohiks paarissuhtes asetuda paarist enesest kõrgemale. See ongi paarissuhtes kõige olulisem aspekt.
Mis on teie kui paari vajadused tänaseks päevaks, selleks nädalaks, kuuks ja poolaastaks? Suuremas plaanis saame enestelt küsida, millist elu me üldse elada tahame, kus me käime, kellega ja kui palju lävime jne. Need on küsimused, mida tuleks aeg-ajalt enestelt küsida.