Keerulistel aegadel säilitab sügava rahu vaid inimene, kes näeb ja kogeb elu suurt pilti, mõistes, et positsioonid tulevad ja lähevad, mitte miski ei püsi ilmingute maailmas igavesti.

Kui meie eludes ei ole kõik päris nii, nagu me endi sees tunneme, et võiks ja me ei saa aru, milles on täpsemalt küsimus, on konks mitteteadvustatud alas meis enestes.

Selleks, et meie elu ja maailm meie ümber päriselt muutuks, peab suutma, tahtma näha tegelikkust sellisena nagu ta on. Selleks on vaja ületada programmeeritud eelhäälestus – mõttekontseptsioonid ja isiklikud hirmud.